Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

29.05.2013 lõppesid struktuuritoetusest rahastatud projekti " Siseministeeriumi haldusala ärikriitiliste menetlusinfosüsteemide KAIRI, mKAIRI, KAIS ja MIS käideldavuse viimine K2 tasemele“ tegevused

Projekti tulemusena viidi IT riist- ja baastarkvara tasemele, mis aitab tagada Siseministeeriumi poolt osutatavate teenuste tööks vajalike oluliste menetlusinfosüsteemide KAIRI, mKAIRI, KAIS ja MIS keskkondade käideldavuse vastavalt ISKE K2 nõuetele. Projekti tulemusena loodi teenustele baasinfrastruktuur, mis võimaldab rakendada standardiseeritud haldusprotsesse. Teenuste KAIRI, mKAIRI, KAIS ja MIS baastarkvaral on olemas tootetugi, mis võimaldab saada tootjalt kiiret asjakohast informatsiooni, versiooniuuendusi ja turvapaikasid. Nüüdsest on seiresüsteemi abil võimalik KAIRI, mKAIRI, KAIS ja MIS teenuste baasinfrastruktuuri korrasolekut kontrollida ka reaalajas. Projekti käigus loodi hädaolukordade lahendamiseks taasteplaanid, mis võimaldavad teenuste töö kiiret taastamist. Töökindluse suurendamiseks ja turvalisuse tagamiseks rakendati turvapaikamise rutiin, mis tagab süsteemse rakendamise kõikidele serveriteenustega seotud baasinfrastruktuuri tootetoe poolt pakutavatele versiooniuuendustele ja turvapaikadele. Kõik projekti tegevused olid suunatud menetlusinfosüsteemide KAIRI, mKAIRI, KAIS ja MIS töökindluse tagamiseks.

Projekti tegevused kestsid kokku 12 kuud ning projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 343 938,10 euroga.

02.05.2013 lõppesid struktuuritoetuse projekti "Juhtimise infosüsteemis ALIS juhtimisinfo kvaliteedi tõhustamine Politsei- ja Piirivalveametis" tegevused

Projekti käigus realiseeriti Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) juhtimisinfosüsteemis ALIS operatiivjuhtimise infosüsteemi OPIS andmete alusel vajalik aruandlus. Juhtimisinfosüsteemis loodi ja kujundati erineva taseme juhtidele juhtimislauad, mis hõlbustavad juhtimisotsuste langetamist ning ressursside otstarbekat ja efektiivset kasutamist (kiired ja lihtsad standardaruanded, väljavõtted, graafikud, kaardid jne). Samuti loodi andmekvaliteedi keskkond, mis hõlbustab algandmetest vigade ja nõuetele mittevastavate kirjete leidmist ja liides majandusarvestustarkvaraga SAP. Liidesega loodi aruandlus- ja analüüsivõimekus, mis ühendab omavahel politsei tegevusega seotud andmed ja ressursiandmestikud (varustus, personal, finants jne).

Projekti tulemusena on PPA juhid paremini informeeritud, nende juhtimisotsuste langetamist toetavad vajalikud algandmed ja analüüsid. Juhtidele on loodud eeldused olemasolevate ressursside tõhusamaks ja efektiivsemaks kasutamiseks. Ressursside läbimõeldud ja sihistatud kasutamine toob kaasa majandusliku kasu ning aitab tagada inimeste ja vara suuremat turvalisust.

Projekti tegevused kestsid kokku 18 kuud ning projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 481 075,67 euroga.

Eile viidi Eesti sisejulgeoleku infosüsteemid üle uuele tasemele

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) ja IT-firma Icefire koostöö tulemusena mindi Eestis edukalt üle Schengeni teise põlvkonna infosüsteemi kasutamisele. Kõikidest Schengeni liikmesriikidest oli Eesti esimeste seas, kes hakkas vahetama andmeid Schengeni teise põlvkonna infosüsteemiga. Kiiremat ja põhjalikumat andmevahetust ning sellest tulenevat turvalisemat sisejulgeolekut pakkuva süsteemiga on liitunud kõik Schengeni viisaruumi liikmed.

Schengeni infosüsteem (SIS) on Schengeni viisaruumi kompenseeriv meede, mille eesmärgiks on piirikontrolli kadumisest sisepiiridel tekkivate julgeolekuriskide kompenseerimine. SIS ülesandeks oli tagada vahetu infovahetus kõigi liikmesriikide vahel puudutavalt otsitavaid isikuid, sõidukeid ja esemeid. Täiendava informatsiooni vahetamise ja siseriiklikus registris sisalduvate andmete õigsuse eest vastutavad igas liikmesriigis loodud SIRENE bürood (Eestis paikneb SIRENE büroo Politsei- ja Päästeameti struktuuris).

SMITi direktor Merle Küngas: “Tegu oli SMITi ajaloo suurima üleminekuga, kus muudeti kõiki siseriiklike liidessüsteeme ning ülemineku tegi ainulaadseks ja samas ka keerukaks kõikide Schengeni viisaruumi riikide paralleelsena toimuv üleminek.".

SISII projektijuht Rene Vihalem: „Antud projekt oli oma ulatuselt äärmisel suur hõlmates arendusi nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil ja selle koordineerimist erinevate osapooltee vahel. Olulist rolli projekti õnnestumisel mängis EL Komisjoni ja teiste liikmesriikide vaheline koostöö, mille käigus püüti leida parimad lahendused tulemuslikuks SISII rakendumiseks. Kuna Eesti meeskond (PPA, SMIT ja Icefire) oli väga kõrgel tasemel, siis kindlasti suutsime nii mõneski küsimuses olla eestvedajad üleeuroopalises vaates ja kinnitada Eesti kui väga hea IT arendussuutlikkusega riigi kuvandit.“

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teenuste osutamine ja selleks vajalike arendus- ning haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine.

Icefire on keerukate ja missioonikriitiliste IT-lahenduste loomisele spetsialiseerunud ettevõte, kelle põhilisteks klientideks on Maksu- ja Tolliamet, Elion, Sotsiaalministeerium, Skype/Microsoft ja Swedbank. SMIT-i arenduspartneriks on Icefire alates 2011. aastast.

SIS II-le üleminekuga seotud tegevusi on rahastanud Euroopa Regionaalarengu Fond, kaasrahastanud Euroopa Liit Välispiirifondi kaudu ning toetanud Euroopa Komisjon.

Lõppesid projekti „Piirikontrolli infosüsteemi (PKIS) tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetus“ 2011. aasta programmi tegevused

30.09.2012 lõppesid mitmeaastase (2011-2013) projekti „Piirikontrolli infosüsteemi (PKIS) tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetus“ esimese programm-aasta tegevused.

Kolme aastaprogrammi raames elluviidava projekti tulemusena luuakse uus ja tõhusam piirikontrolli teenust toetav tehniline lahendus koos seda toetava infrastruktuuriga, mida kasutatakse Euroopa Liidu välispiiridel Schengeni piirieeskirja nõuetele vastava piirikontrolli teostamiseks.

2011. aastaprogrammi raames viidi läbi piirikontrolli teenust toetava uuendatud tehnilise lahenduse arendamiseks vajalik eelanalüüs ning koostati hankedokumentatsioon. Samuti tarniti ning juurutati esimene osa uuendatud tehnilise lahenduse infrastruktuurist. Eelanalüüsi tulemite põhjal toimub uue piirikontrolli teenuse tehnilise lahenduse väljaarendamine.

Projekti „Piirikontrolli infosüsteemi (PKIS) tarkvara ja andmebaasi platvormi vahetus“ kogumaksumus 2011. aasta programmi raames oli 156 825,32 eurot ning seda kaasrahastas Euroopa Liit Välispiirifondi kaudu.

Lõppes rahvusvaheline projekt „SIS II international testing“

31. augustil lõppes rahvusvaheline projekt „SIS II international testing“ (nr HOME/2011/EBFX/CA/EA/2004). Projekti, mille kogumaksumus oli 128 962.24 eurot, rahastas Välispiirifondi (External Borders Fund) vahenditest Euroopa Komisjon.

Projekti eesmärgiks oli viia läbi rahvusvahelisele Schengeni II põlvkonna infosüsteemile (SIS II) üleminekuks ja koosvõime tagamiseks vajalikud testimised. SIS II on uus ja innovatiivne lahendus Euroopa Liidu sise- ja välispiiri tõhusamaks kontrollimiseks ning üleeuroopalise turvalisuse kindlustamiseks. Projekti tegevuste käigus viidi läbi mahukas SIS II üleeuroopaline testimine, kus osalesid kõik Schengeni lepinguga ühinenud või ühineda soovivad riigid (ühtekokku 29 riiki) ning kaks suurt SIS II kesksüsteemi testi.

Koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukoguga väljatöötatud ja läbiviidud testid andsid kindluse, et Schengeni infosüsteemi II põlvkond on võimeline üle võtma täna kasutuses oleva infosüsteemi SIS I rolli ja ülesanded.

Projekti tulemused kinnitasid nii Eestile kui ka teistele Schengeni ala riikidele, et Eesti on tehniliselt valmis liituma Schengeni II põlvkonna infosüsteemiga SIS II ja Eesti rahvuslik SIS II infosüsteem on võimeline tagama SIS II nõuetele vastava teenuse.

Lõppes projekt „Dokumendihaldussüsteemi juurutamine Politsei- ja Piirivalveametis“

31.05.2012 lõppes projekt „Dokumendihaldussüsteemi juurutamine Politsei- ja Piirivalveametis“.

Projekti eesmärgiks oli uue ja kaasaegase dokumendihaldussüsteemi (DHS) juurutamine, mis toetab Politsei- ja Piirivalveameti tööprotsesse ning tagab asjaajamise efektiivse ja eesmärgipärase toimimise. Kasutusele võeti ühtne ja terviklik, avatud lähtekoodil põhinev süsteem, mis muudab Siseministeeriumi asutuste vahelise asjaajamise sujuvamaks ja efektiivsemaks.

Projekti tulemusena vähenevad kulud kasutusel olnud aegunud süsteemi haldamiseks ja üleval hoidmiseks. Avatud lähtekoodil põhinev süsteem annab edaspidi võimaluse loodud DHS lahendust kasutusele võtta ka teistes Eesti riigiasutustes.

Projekti „Dokumendihaldussüsteemi juurutamine Politsei- ja Piirivalveametis“ tegevused kestsid kokku 18 kuud ning projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 355 591.54 euroga.

Lõppes projekt „Päästeameti infosüsteemide ja sidevõrkude töökindluse tõstmine häirekeskuste jaoks“

31. detsembril 2011 lõppesid projekti „Päästeameti infosüsteemide ja sidevõrkude töökindluse tõstmine häirekeskuste jaoks“ tegevused. Projekti tulemusena parandati oluliselt Päästeameti häirekeskuste IKT keskkonna töökindlust, kaasajastati häirekeskuse hädaabiteenuste osutamiseks vajalik infrastruktuur ning tõsteti süsteemide tõrkekindlust. Päästeametile ja häirekeskustele loodi võimekus pakkuda teenust kaasaegsetel ja töökindlatel tehnilistel platvormidel.

Samuti loodi uus tehniline lahendus avaliku teenuse osutamiseks kuulmis- ja kõnepuudega isikutele. Arendati välja IKT teenus, mis võimaldab hakata tekstisõnumite abil edastama ja saama informatsiooni hädaabinumbril 112.

Projekt „Päästeameti infosüsteemide ja sidevõrkude töökindluse tõstmine häirekeskuste jaoks“ kestis kokku 15 kuud ning seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 252 194,60 euroga.

Lõppes projekt „Politsei ja Piirivalveameti infosüsteemi arendamine isikuandmete kontrollimiseks, tagaotsimise andmete sisestamiseks ja edastamiseks Euroopa SIS II kesksüsteemi“

31.12.2011 lõppes projekt „Politsei ja Piirivalveameti infosüsteemi arendamine isikuandmete kontrollimiseks, tagaotsimise andmete sisestamiseks ja edastamiseks Euroopa SIS II kesksüsteemi“.

Projekti eesmärgiks oli tagada Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) tehniline võimekus toetada Schengeni tööprotsesse vastavalt teise põlvkonna Schengeni Infosüsteemi (SIS II) nõuetele. Projekti tulemusena loodi SIS II Eesti liides, mis suhtleb Euroopa SIS II kesksüsteemiga ning PPA tehnilistes lahendustes võimekus andmete ja informatsiooni kogumiseks, talletamiseks ning menetlemiseks vastavalt rakenduva infosüsteemi SIS II nõuetele ja funktsionaalsetele vajadustele. Projekti tulemusena tõhustati piirikontrolli teostamise ja viisade menetlusi, infosüsteemi uute andmete koosseisu alusel saab menetlusi operatiivsemalt ja efektiivsemalt läbi viia. Sellest tulenevalt muutub piiriületamine inimeste jaoks sujuvamaks ja kiiremaks.

Projekti „Politsei ja Piirivalveameti infosüsteemi arendamine isikuandmete kontrollimiseks, tagaotsimise andmete sisestamiseks ja edastamiseks Euroopa SIS II kesksüsteemi“ tegevused kestsid kokku 18 kuud ning projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 480 306,01 euroga.

31.12.2011 lõppes projekt „Mobiilse isikutunnistuse (m-ID) taotlemiseks ja väljastamiseks tehnilise lahenduse loomine“

Projekti tulemusena on loodud tehniline võimekus riigi poolt aktsepteeritud mobiilsete digitaalsete isikutunnistuste taotlemiseks, menetlemiseks ning väljastamiseks. Samuti on loodud Eesti isikutunnistuse omanikele täiendav võimalus riiklike e-teenuste turvaliseks kasutamiseks. Projekti raames loodi uus avalik e-teenus ehk iseteenindusportaal, mis võimaldab esitada m-ID taotlusi ning on kasutajasõbralik, mugav ja kiire.

M-ID on turvaline valik asjaajamiseks elektroonilises keskkonnas olukorras, kus arvutil puudub ID-kaardi lugeja. Samamoodi võimaldab m-ID rakendada turvalist isikutuvastamist nutitelefonide kasutajatele.

Projekti tegevused kestsid kokku 15 kuud ning projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 254 829, 83 euroga.

Lõppes projekt „ISKE turvameetmete rakendamine Siseministeeriumi haldusalas“

15. novembril 2011 lõppesid projekti „ISKE turvameetmete rakendamine Siseministeeriumi haldusalas“ tegevused. Siseministeeriumi haldusalas osutatakse mitmeid avalikke, elanikele suunatuid e-teenuseid: menetlus- ja infoteenuseid, mida on võimalik kasutada interneti vahendusel. Sellistelt teenustelt eeldatakse suurt töökindlust ja minimaalseid katkestusi hooldustöödeks (ISKE käideldavusklass K3).

Projekti tulemusena tõsteti IKT-teenuste turvalisust ja käideldavust ning loodi eeldused Siseministeeriumi IKT-teenuste tuumikvõrgus ISKE S3 turvaklassi saavutamiseks. Tänu Euroopa Reginaalarengu Fondi toetusele paigaldati seadmed, mille tulemusena paranes oluliselt elanikele suunatud e-teenuste osutamise kvaliteet ning Siseministeeriumi haldusala e-teenuste ning infosüsteemide turvalisus ja võime töötada küberründe korral.

Projekt kestis kokku 12 kuud ning seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 482 272 euroga.

Lõppes rahvusvaheline pilootprojekt „Use of Visa Information System and Entry-Exit functionality- Pilot Project“

30. juunil lõppes rahvusvaheline pilootprojekt „Use of Visa Information System and Entry-Exit functionality- Pilot Project“ (nr JLS/2008/EBFX/CA/1007). Pilootprojekti, mille kogumaksumus oli 1 480 008.45 eurot, rahastas Välispiirifondist Euroopa Komisjon.

Tegemist oli rahvusvahelise pilootprojektiga, milles osalesid Soome Piirivalveamet, Soome Välisministeerium, Eesti Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Läti Riiklik Piirivalveamet ja Leedu Vabariigi Riiklik Piirivalveteenistus.

Projekti raames töötati nelja riigi koostöös välja ja piloteeriti innovatiivne lahendus Euroopa Liidu välispiiri tõhusamaks kontrollimiseks. Projekti tulemusena loodi uudne lahendus sõrmejälgede kontrollimiseks, mida saab kasutada nii mobiilsetes kui ka statsionaarsetes töökohtades. Sõrmejälgede kontrollimise lahenduse rakendamiseks Euroopa Liidu välispiiril koostati soovitused parimate tehniliste lahenduste, protseduuride ja praktikatega. Samuti loodi valmisolek sõrmejäljebiomeetria andmevahetuseks Euroopa Liidu keskse viisainfosüsteemiga.

Lõppes projekt „Eurole üleminek Siseministeeriumi haldusalas“

30. märtsil lõppesid projekti „Eurole üleminek Siseministeeriumi haldusalas“ tegevused, mille tulemusena tagati Eesti valmisolek EURO kasutuselevõtuks sisejulgeolekuvaldkonnas.

1. jaanuaril 2011 võttis Eesti kasutusele Euroopa Liidu ühisvääringu EURO. Uue ühisraha kasutusele võtmisele eelnenud ettevalmistamise käigus muutusid kõik tööprotsessid, mis tegevuste läbi viimisel puutusid kokku rahaliste arvestustega. Seetõttu tuli süsteemides tagada andmete võrreldavus varasema perioodiga ning uue rahaühiku kasutamine alates ülemineku hetkest.

Projekti „Eurole üleminek Siseministeeriumi haldusalas“ vältel viidi edukalt läbi infosüsteemide arendamise projektid, tagati tähtaegselt eurovõimekus ning koolitati kasutajad. Siseministeeriumi haldusala infosüsteemid opereerivad EUROdes, statistilised andmevormid on üle viidud EUROdele, tagatud on statistika võrreldavus varasemate perioodidega ning elektroonsetel vormidel ja muudel infokandjatel on kasutusele võetud EURO.

Projekt „Eurole üleminek Siseministeeriumi haldusalas“ kestis koos ettevalmistusega kokku 14 kuud ning seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Lõppes projekt „Digitaalse isikutunnistuse rakendamine“

2.oktoobril lõppes projekt „Digitaalse isikutunnistuse rakendamine“, mille tulemusena loodi tehniline valmisolek digitaalse isikutunnistuse väljastamiseks.

Digitaalne isikutunnistus on ootetööna väljastatav digitaalseks isiku tõendamiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks ettenähtud dokument. Dokument on mõeldud kasutamiseks ainult elektroonilises keskkonnas ja sellele ei kanta dokumendi kasutaja näokujutist ning allkirjakujutist. Digitaalne isikutunnistus võimaldab operatiivsemat ja tõhusamat elektroonilist asjaajamist. Digitaalne isikutunnistus võimaldab kasutusele võtta täiendavaid võimalusi identiteedi elektrooniliseks autentimiseks ning see toetab Eesti infoühiskonna kui terviku arengut ja arendamist pikemas perspektiivis.

Digitaalse isikutunnistusega on loodud lisavõimalus elektrooniliseks asjaajamiseks ID-kaardi kadumise või varguse korral, sest digitaalset isikutunnistust väljastatakse inimesele ootetööna.

Projekti „Digitaalse isikutunnistuse rakendamine“ maksumus oli 2 259 455 krooni ja seda rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kaia Prillop
kommunikatsioonijuht

Lõppes projekt „Dokumendihaldussüsteemi arendamine Siseministeeriumi haldusalas“

5. juulil lõppes struktuuritoetustest rahastatud projekt „Dokumendihaldussüsteemi arendamine Siseministeeriumi haldusalas“. Nimetatud projekti eesmärgiks oli luua Siseministeeriumi haldusala asutustes tehnoloogiline ja organisatsiooniline võimekus asutuste paberivabaks asjaajamiseks. Samuti sooviti projektiga tagada ühetaoline asjaajamise korraldamine ja kõigi haldusala asutuste dokumendihaldussüsteemide dokumendivahetuskeskkonnaga liidestumine.

Projekti eesmärkide saavutamiseks soetati kaasaegne, organisatsiooni dokumendihalduse tervikprotsessi toetav, infosüsteemide ristkasutust võimaldav ning kaasaegsete turvanõuetega tagatud dokumendihaldussüsteem, mis juurutati Siseministeeriumis ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Ühtse dokumendihaldussüsteemi kasutamine võimaldab hoida ja korraldada dokumendihaldust ühetaoliselt ning tagada dokumendihaldurite ühtne tase ja kompetents, ühised arendused ning koolitused.

Projekt kestis kokku 18 kuud ning seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 3,7 milj krooniga.

Kaia Prillop
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Avalike suhete juhtivekspert

SMIT-i delegatsioon külastas Soome kolleege

13.-14.oktoobril külastas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse delegatsioon Rovaniemis asuvat Soome Siseministeeriumi IT-asutust Hallinon tietotekniikkakeskus ehk Internal Security ICT Agengy ehk lühidalt HALTIK. Visiidi eesmärgiks oli tutvuda põhjanaabrite organisatsiooniga ning arutada võimalikku koostööd sh partnerlust Euroopa Liidu IT Agentuuri asukohamaaks kandideerimisel.

SMIT-i delegatsiooni kuulusid direktor Mari Pedak, infrastruktuuri divisjoni juht Erki Arus, strateegia divisjoni juht Agu Leinfeld, tugidivisjoni juht Henry Pihl ja arendusdivisjoni juhtivekspert Andrus Voolaine.

Visiidi juhatas sisse meeldiv tõdemus, et SMIT ja HALTIK alustasid mõlemad tööd 1.märtsil 2008.aastal. Põhjanaabrite IT asutusele anti loomise hetkel seadusega üle täies mahus personal, kliendid, teenused ja eelarve ning HALTIK hakkas planeeritud ülesandeid kohe täitma täies mahus. „Kuigi haldusala IKT konsolideerimine oli planeeritud etappidena ning asutused alustasid veidi erinevast lähtekohast, on siiski tänaseks üllatavalt paljud probleemid samad,“ tõdes SMIT-i direktor Mari Pedak. „Kindlasti on meil üksteiselt palju õppida ning selline kogemuste vahetamine suurendab meie teadmistepagasit asutuse töö veel paremaks korraldamiseks. Sarnasus on heaks aluseks ühisprojektidele ja muule ühistegevusele,“ lisas SMIT-i direktor.

HALTIK tutvustas kolleegidele Eestist oma asutuse ülesandeid, struktuuri ja töökorraldust, samuti osutatavaid teenuseid ja projektide administreerimise põhimõtteid. Eraldi käsitleti teenuslepete ning 24/7 osutatava tehnilise toe korraldust. HALTIK pidas väga oluliseks videokonverentsiteenuse laienemist nii asutusesiseseks kui ka klientidega suhtlemiseks.

Soome Siseministeeriumi IT-asutus annab tööd 311 inimesele, kes töötavad 46 erinevas asukohas üle Soome. 2010.aasta lõpuks loodetakse inimesed koondada kokku 24 asukohta ja 2011.aastal kolida uude, juba ehitamisel olevasse, peahoonesse. „SMIT-i teenuse lõppkasutajaid on 9000 ringis, soomlastel on vastav näitaja 16000. HALTIK-u 2009.a eelarve on 41 miljonit eurot. Parima Euroopa Liidu suunalise koordineerituse tagamiseks töötab üks HALTIK-u ekspert püsivalt Brüsselis,“ tutvustas Mari Pedak.

SMIT-i delegatsioon esitas omapoolse küllakutse ka soome kolleegidele. „Kahe organisatsiooni omavaheline koostöö on väga vajalik. Loodame ka Euroopa Liidu planeeritava IT-agentuuri teemal oma teadmised ja oskused ühendada,“ kinnitas Pedak.

Kaia Prillop
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Avalike suhete juhtivekspert