Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Lõppes projekt „Politsei ja Piirivalveameti infosüsteemi arendamine isikuandmete kontrollimiseks, tagaotsimise andmete sisestamiseks ja edastamiseks Euroopa SIS II kesksüsteemi“

31.12.2011 lõppes projekt „Politsei ja Piirivalveameti infosüsteemi arendamine isikuandmete kontrollimiseks, tagaotsimise andmete sisestamiseks ja edastamiseks Euroopa SIS II kesksüsteemi“.

Projekti eesmärgiks oli tagada Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) tehniline võimekus toetada Schengeni tööprotsesse vastavalt teise põlvkonna Schengeni Infosüsteemi (SIS II) nõuetele. Projekti tulemusena loodi SIS II Eesti liides, mis suhtleb Euroopa SIS II kesksüsteemiga ning PPA tehnilistes lahendustes võimekus andmete ja informatsiooni kogumiseks, talletamiseks ning menetlemiseks vastavalt rakenduva infosüsteemi SIS II nõuetele ja funktsionaalsetele vajadustele. Projekti tulemusena tõhustati piirikontrolli teostamise ja viisade menetlusi, infosüsteemi uute andmete koosseisu alusel saab menetlusi operatiivsemalt ja efektiivsemalt läbi viia. Sellest tulenevalt muutub piiriületamine inimeste jaoks sujuvamaks ja kiiremaks.

Projekti „Politsei ja Piirivalveameti infosüsteemi arendamine isikuandmete kontrollimiseks, tagaotsimise andmete sisestamiseks ja edastamiseks Euroopa SIS II kesksüsteemi“ tegevused kestsid kokku 18 kuud ning projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 480 306,01 euroga.

31.12.2011 lõppes projekt „Mobiilse isikutunnistuse (m-ID) taotlemiseks ja väljastamiseks tehnilise lahenduse loomine“

Projekti tulemusena on loodud tehniline võimekus riigi poolt aktsepteeritud mobiilsete digitaalsete isikutunnistuste taotlemiseks, menetlemiseks ning väljastamiseks. Samuti on loodud Eesti isikutunnistuse omanikele täiendav võimalus riiklike e-teenuste turvaliseks kasutamiseks. Projekti raames loodi uus avalik e-teenus ehk iseteenindusportaal, mis võimaldab esitada m-ID taotlusi ning on kasutajasõbralik, mugav ja kiire.

M-ID on turvaline valik asjaajamiseks elektroonilises keskkonnas olukorras, kus arvutil puudub ID-kaardi lugeja. Samamoodi võimaldab m-ID rakendada turvalist isikutuvastamist nutitelefonide kasutajatele.

Projekti tegevused kestsid kokku 15 kuud ning projekti rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 254 829, 83 euroga.

Lõppes projekt „ISKE turvameetmete rakendamine Siseministeeriumi haldusalas“

15. novembril 2011 lõppesid projekti „ISKE turvameetmete rakendamine Siseministeeriumi haldusalas“ tegevused. Siseministeeriumi haldusalas osutatakse mitmeid avalikke, elanikele suunatuid e-teenuseid: menetlus- ja infoteenuseid, mida on võimalik kasutada interneti vahendusel. Sellistelt teenustelt eeldatakse suurt töökindlust ja minimaalseid katkestusi hooldustöödeks (ISKE käideldavusklass K3).

Projekti tulemusena tõsteti IKT-teenuste turvalisust ja käideldavust ning loodi eeldused Siseministeeriumi IKT-teenuste tuumikvõrgus ISKE S3 turvaklassi saavutamiseks. Tänu Euroopa Reginaalarengu Fondi toetusele paigaldati seadmed, mille tulemusena paranes oluliselt elanikele suunatud e-teenuste osutamise kvaliteet ning Siseministeeriumi haldusala e-teenuste ning infosüsteemide turvalisus ja võime töötada küberründe korral.

Projekt kestis kokku 12 kuud ning seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 482 272 euroga.

Lõppes rahvusvaheline pilootprojekt „Use of Visa Information System and Entry-Exit functionality- Pilot Project“

30. juunil lõppes rahvusvaheline pilootprojekt „Use of Visa Information System and Entry-Exit functionality- Pilot Project“ (nr JLS/2008/EBFX/CA/1007). Pilootprojekti, mille kogumaksumus oli 1 480 008.45 eurot, rahastas Välispiirifondist Euroopa Komisjon.

Tegemist oli rahvusvahelise pilootprojektiga, milles osalesid Soome Piirivalveamet, Soome Välisministeerium, Eesti Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Läti Riiklik Piirivalveamet ja Leedu Vabariigi Riiklik Piirivalveteenistus.

Projekti raames töötati nelja riigi koostöös välja ja piloteeriti innovatiivne lahendus Euroopa Liidu välispiiri tõhusamaks kontrollimiseks. Projekti tulemusena loodi uudne lahendus sõrmejälgede kontrollimiseks, mida saab kasutada nii mobiilsetes kui ka statsionaarsetes töökohtades. Sõrmejälgede kontrollimise lahenduse rakendamiseks Euroopa Liidu välispiiril koostati soovitused parimate tehniliste lahenduste, protseduuride ja praktikatega. Samuti loodi valmisolek sõrmejäljebiomeetria andmevahetuseks Euroopa Liidu keskse viisainfosüsteemiga.

Lõppes projekt „Eurole üleminek Siseministeeriumi haldusalas“

30. märtsil lõppesid projekti „Eurole üleminek Siseministeeriumi haldusalas“ tegevused, mille tulemusena tagati Eesti valmisolek EURO kasutuselevõtuks sisejulgeolekuvaldkonnas.

1. jaanuaril 2011 võttis Eesti kasutusele Euroopa Liidu ühisvääringu EURO. Uue ühisraha kasutusele võtmisele eelnenud ettevalmistamise käigus muutusid kõik tööprotsessid, mis tegevuste läbi viimisel puutusid kokku rahaliste arvestustega. Seetõttu tuli süsteemides tagada andmete võrreldavus varasema perioodiga ning uue rahaühiku kasutamine alates ülemineku hetkest.

Projekti „Eurole üleminek Siseministeeriumi haldusalas“ vältel viidi edukalt läbi infosüsteemide arendamise projektid, tagati tähtaegselt eurovõimekus ning koolitati kasutajad. Siseministeeriumi haldusala infosüsteemid opereerivad EUROdes, statistilised andmevormid on üle viidud EUROdele, tagatud on statistika võrreldavus varasemate perioodidega ning elektroonsetel vormidel ja muudel infokandjatel on kasutusele võetud EURO.

Projekt „Eurole üleminek Siseministeeriumi haldusalas“ kestis koos ettevalmistusega kokku 14 kuud ning seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Lõppes projekt „Digitaalse isikutunnistuse rakendamine“

2.oktoobril lõppes projekt „Digitaalse isikutunnistuse rakendamine“, mille tulemusena loodi tehniline valmisolek digitaalse isikutunnistuse väljastamiseks.

Digitaalne isikutunnistus on ootetööna väljastatav digitaalseks isiku tõendamiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks ettenähtud dokument. Dokument on mõeldud kasutamiseks ainult elektroonilises keskkonnas ja sellele ei kanta dokumendi kasutaja näokujutist ning allkirjakujutist. Digitaalne isikutunnistus võimaldab operatiivsemat ja tõhusamat elektroonilist asjaajamist. Digitaalne isikutunnistus võimaldab kasutusele võtta täiendavaid võimalusi identiteedi elektrooniliseks autentimiseks ning see toetab Eesti infoühiskonna kui terviku arengut ja arendamist pikemas perspektiivis.

Digitaalse isikutunnistusega on loodud lisavõimalus elektrooniliseks asjaajamiseks ID-kaardi kadumise või varguse korral, sest digitaalset isikutunnistust väljastatakse inimesele ootetööna.

Projekti „Digitaalse isikutunnistuse rakendamine“ maksumus oli 2 259 455 krooni ja seda rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kaia Prillop
kommunikatsioonijuht

Lõppes projekt „Dokumendihaldussüsteemi arendamine Siseministeeriumi haldusalas“

5. juulil lõppes struktuuritoetustest rahastatud projekt „Dokumendihaldussüsteemi arendamine Siseministeeriumi haldusalas“. Nimetatud projekti eesmärgiks oli luua Siseministeeriumi haldusala asutustes tehnoloogiline ja organisatsiooniline võimekus asutuste paberivabaks asjaajamiseks. Samuti sooviti projektiga tagada ühetaoline asjaajamise korraldamine ja kõigi haldusala asutuste dokumendihaldussüsteemide dokumendivahetuskeskkonnaga liidestumine.

Projekti eesmärkide saavutamiseks soetati kaasaegne, organisatsiooni dokumendihalduse tervikprotsessi toetav, infosüsteemide ristkasutust võimaldav ning kaasaegsete turvanõuetega tagatud dokumendihaldussüsteem, mis juurutati Siseministeeriumis ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses. Ühtse dokumendihaldussüsteemi kasutamine võimaldab hoida ja korraldada dokumendihaldust ühetaoliselt ning tagada dokumendihaldurite ühtne tase ja kompetents, ühised arendused ning koolitused.

Projekt kestis kokku 18 kuud ning seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist 3,7 milj krooniga.

Kaia Prillop
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Avalike suhete juhtivekspert

SMIT-i delegatsioon külastas Soome kolleege

13.-14.oktoobril külastas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse delegatsioon Rovaniemis asuvat Soome Siseministeeriumi IT-asutust Hallinon tietotekniikkakeskus ehk Internal Security ICT Agengy ehk lühidalt HALTIK. Visiidi eesmärgiks oli tutvuda põhjanaabrite organisatsiooniga ning arutada võimalikku koostööd sh partnerlust Euroopa Liidu IT Agentuuri asukohamaaks kandideerimisel.

SMIT-i delegatsiooni kuulusid direktor Mari Pedak, infrastruktuuri divisjoni juht Erki Arus, strateegia divisjoni juht Agu Leinfeld, tugidivisjoni juht Henry Pihl ja arendusdivisjoni juhtivekspert Andrus Voolaine.

Visiidi juhatas sisse meeldiv tõdemus, et SMIT ja HALTIK alustasid mõlemad tööd 1.märtsil 2008.aastal. Põhjanaabrite IT asutusele anti loomise hetkel seadusega üle täies mahus personal, kliendid, teenused ja eelarve ning HALTIK hakkas planeeritud ülesandeid kohe täitma täies mahus. „Kuigi haldusala IKT konsolideerimine oli planeeritud etappidena ning asutused alustasid veidi erinevast lähtekohast, on siiski tänaseks üllatavalt paljud probleemid samad,“ tõdes SMIT-i direktor Mari Pedak. „Kindlasti on meil üksteiselt palju õppida ning selline kogemuste vahetamine suurendab meie teadmistepagasit asutuse töö veel paremaks korraldamiseks. Sarnasus on heaks aluseks ühisprojektidele ja muule ühistegevusele,“ lisas SMIT-i direktor.

HALTIK tutvustas kolleegidele Eestist oma asutuse ülesandeid, struktuuri ja töökorraldust, samuti osutatavaid teenuseid ja projektide administreerimise põhimõtteid. Eraldi käsitleti teenuslepete ning 24/7 osutatava tehnilise toe korraldust. HALTIK pidas väga oluliseks videokonverentsiteenuse laienemist nii asutusesiseseks kui ka klientidega suhtlemiseks.

Soome Siseministeeriumi IT-asutus annab tööd 311 inimesele, kes töötavad 46 erinevas asukohas üle Soome. 2010.aasta lõpuks loodetakse inimesed koondada kokku 24 asukohta ja 2011.aastal kolida uude, juba ehitamisel olevasse, peahoonesse. „SMIT-i teenuse lõppkasutajaid on 9000 ringis, soomlastel on vastav näitaja 16000. HALTIK-u 2009.a eelarve on 41 miljonit eurot. Parima Euroopa Liidu suunalise koordineerituse tagamiseks töötab üks HALTIK-u ekspert püsivalt Brüsselis,“ tutvustas Mari Pedak.

SMIT-i delegatsioon esitas omapoolse küllakutse ka soome kolleegidele. „Kahe organisatsiooni omavaheline koostöö on väga vajalik. Loodame ka Euroopa Liidu planeeritava IT-agentuuri teemal oma teadmised ja oskused ühendada,“ kinnitas Pedak.

Kaia Prillop
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Avalike suhete juhtivekspert