„Kohe on käes aeg, mil saame SMITis 2021. aastanumbriga ukse kinni tõmmata ja avada ukse aastasse 2022. Aga nagu ütlevad klassikud, siis selleks, et avaneks uus uks, ongi vaja vana kinni tõmmata,“ ütleb SMITi peadirektor Ragner Paevere vaadates tagasi aastale 2021. Uurime veidi lähemalt, milline oli aasta 2021 läbi peadirektori silmade?

Mulle üldiselt ei meeldi tagasi vaadata, sest see, mis on olnud, seda muuta ei saa, aga tihti ei saa ka nii, et tagasi ei vaata. Kõrgelt ja kaugelt vaadates oli aasta 2021 teguderohke ja arendav. Kahtlust pole ja julgen korrata seda, et oleme õigel suunal – iga aastaga muutub SMIT üha paremaks kohaks, kus riigis IT-d tehakse. SMIT on saanud talle seatud ülesannete virrvarris kenasti hakkama – töötajate ja klientide koostöö on täiesti uuel tasemel ja seda näitavad ka kõik tulemused. Meie kliendid saavad olla kindlad, et SMIT lahendab talle antud ülesanded ära ja seda nii, et olemasolevate teenuste kvaliteet tõuseb. Oleme selgelt jõudmas faasi, kus meist on saamas hea IT-partner kogu riigile. Meie juurde tullakse ja küsitaks, kuidas me seda teeme ja see on hea märk õigest suunast. SMIT on parim ja me kindlasti jätkame seda teed!

Millised olid tänavused kõige olulisemad sündmused ja momendid SMITi jaoks?

Ega me ei saagi sellest muudmoodi rääkida, kuna oli COVIDi aasta, üsna raske, kuid kokkuvõttes tulemuslik ja parem, kui oskasime lootagi. Aasta alguses me ju õieti veel ei teadnud, mis me sel aastal kõik valmis peame saama. Mulle meenub kohe see, kuidas me aasta alguses oma inimesi vaktsineerima hakkasime. Eesliinitöötajatena said meie inimesed vaktsineeritud alles kõige lõpus, seda ka osaliselt ja siis ma tundsin küll, et ega IT-töötajaid sel hetkel riigis väga ei hinnatud. Segadust oli palju kuni selleni välja, et kevadel lõime koos TEHIKuga koroonapasside QR-koodide lugemise võimekuse – et riigis oleks võimekus inimeste passe kontrollida. Aprillis me seda veel ei teadnud, aga maikuus tegime juba koos TEHIKuga ägeda lahenduse ära. Suvel soetasime ka hulga telefone, et piiril saaks inimeste koroonapasse kontrollida.

Samuti on üks oluline moment, et politsei töörakendus Apollo sai mobiili. Et kui kunagi aastaid tagasi sai Apollot kasutada vaid autos ja see oli seal lukus, siis nüüd on rakendus ka politseinike mobiilis, mis kindlasti lihtsustab tänaval töö tegemist. Ehk et kokkuvõttes tegime me selle aasta jooksul ära päris mitmed koroonaga seotud arendused.

Üks oluline verstapost sel aastal oli kindlasti ka valimised. Ma mäletan veel seda aega, kui me saime enda ettevalmistavate arendustega nibin-nabin valmis, selleks et valimised õnnestuks. Täna aga on see protsess meil siin hoopis teisel tasemel. Kui valimist viib tehniliselt läbi Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), siis meil on siin taustajõuna väga oluline roll täita. Et kõik nimekirjad valimistel oleksid õiged, et andmed, mis valimisteks rahvastikuregistrist tulevad, oleksid veatud. Taustajõuna tegid rahvastikuregistri inimesed ära väga suure töö, et valimised õnnestuksid ning et inimesed teaksid, kuhu nad valima peavad minema.

Kevadel avasime lennujaamas ja piiridel uued automaatsed piirikontrolli ABC-väravad – nüüd on võimalik ka Eestis piirilt niimoodi üle minna, et piiri ületamine on võimalikult automaatne. Siin taga on loomulikult ka arendused, mida me oleme teinud biomeetriaga. Samuti tulime appi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI), kellel aitasime välja vahetada 15 aastat vana sõrmejälgede süsteemi AFIS.

Märgilise tähtsusega oli suve hakul Riigikogu otsus võtta vastu automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ehk ABISe loomise seadus, sest ABIS võimaldab biomeetrilisi isikuandmeid paremini kaitsta ning senisest efektiivsemalt kuritegevuse vastu võidelda. Samuti saame tänu sellele kasutusele võtta tipptehnoloogia. ABISega on olnud juba sel aastal palju tööd ning samuti jätkub see töö ka tulevatel aastatel.

Baasteenuste poolt tahaksin välja tuua meie kasutajatoe roboti, keda me hellitavalt Tõnuks kutsume. Me oleme tänaseks teinud lahenduse, mis aitab igal haldusala 10 000 töötajast konto lahti lukustada, kui tal on sellega mure tekkinud või abi saada kaugtööd tehes nii, et kasutaja aitab ennast ise. Tõnu teenindab nad kõik ära. See võib tunduda väike asi, aga klienditoe töö automatiseerimise mõttes on see suureks eeskujuks.

Mida olulist võiks 2021. aastast veel välja tuua?

Oluline on see, et me ise üksi ei õnnestu. Me teeme neid asju tänu oma klientidele – päästele, politseile, häirekeskusele ja teistele, kes meil on. Näiteks Häirekeskuse riigiinfo telefonile aitasime luua analüütika, mis otsib kõnedest märksõnu ja teemasid ning loob selle pealt andmekogu, tänu millele on võimalik teha järeldusi inimestele parema abi pakkumiseks ning teenuse edasiarendamiseks. Eks me liigume iga päev selles suunas, et erinevaid võimalikke protsesse automatiseerida ning seisame selle eest, et kõiki olulisi infosüsteeme üha paremaks timmida.

Meil saab aastas väiksemaid ja suuremaid arendusi valmis pea sada. Ja tegelikult on täna siinjuures kõige suurem murekoht selles, et IT-turg on täis müüdud. Midagi lihtsamaks meil ei lähe, tuleb vaid targemalt toimetama hakata. Meil lihtsalt ei ole piisavalt neid inimesi, kes koodi kirjutaks või süsteemselt arendusi haldaks – see on kriitiline ja tulevatel aastatel läheb inimeste leidmine ilmselt veelgi keerukamaks.

Oleme jõudsalt edasi arendanud kriiside ja hädaolukordade lahendamise keskset süsteemi SitRep, kuhu erinevate asutuste andmed jõuavad kriitilistel hetkedel koostööd tehes kenasti kokku. Hea näide siin on olukord koroona esimese laine ajast, kui näiteks Saaremaa ja Võru päästjad tegid tööd enda eraldi Excelites. Nüüd aga on meil ühine platvorm, mida saavad kõik kasutada ja sinna sisestatud info on kõigil ühene.

Ühe ääretult olulise tööna meenub ka aasta algusest Politsei- ja Piirivalveametile (PPA-le) uue passide tootmise liini ülesseadmine. See oli arendus, millega eksida ei olnud võimalik, sest passide väljastamine on teenus, mis peab toimima laitmatult.

Me kasutame oma arenduste juures väga palju ka erasektori abi. Ilma nendeta me siin riigis üksi hakkama ei saa. Tahaksin neid siiralt tänada selle eest, et nad tulevad meile oma tööjõuressursiga appi, kui meil endal ei ole piisavalt oskusi või inimesi ning läbi hangete saavad nad meid oma tarkusega appi tulla. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et nad on olnud meile suureks abiks ja ilma nendeta me seda sadat arendust aastas valmis ei saaks.

Teenuste kvaliteedi vaates oleme me teinud samuti kõva hüppe. Kui meil käib kogu siseturvalisuse valdkond tööl 24/7 365 päeva aastas, siis meie teenused töötavad sama hästi. Meie oma tegevustega ei häiri kliendi tööd, nad saavad rahulikult oma muudatusi ellu viia või jumal teab – pätte püüda ja elusid päästa. Me oleme ära õppinud auto remontimise sõidu ajal, teenused töötavad ka siis, kui me teeme teenuste töökindluse tagamiseks väga kriitilisi töid.

Üks oluline sündmus, mis me lõpuks sel aastal ära saime teha, oli meie enda majasisene häkaton. Seda märkasid ja tunnustasid nii meie enda haldusala asutused kui ka näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Meie kahepäevane häkaton näitas väga selgelt, et isegi mõne lihtsama asja ära tegemiseks on vaja inimesele anda aega süvenenult mõelda. Tuleb hetke istuda, mõelda, kas selle, mida ma täna teen, saaks masin paremini teha, mõelda julgelt ja probleem saabki lahendatud!

Meie põhifookus on klientide teenindamisel, aga selleks, et seda hästi teha, on vaja, et meil endalgi majas sees koostöö toimiks. Mida võiks SMITi tugiteenuste ja organisatsiooni toimimise poolelt veel välja tuua?

Ma arvan, et see metsik hangete maht, millega me toetame igapäevaselt arenduste õnnestumist, vajab kindlasti ära märkimist. Laias laastus – ära teha 150 hanget kolme inimesega on lihtsalt uskumatu. Tehke järgi või õppige ära!

Organisatsiooni vaates oleme me oma strateegia paika saanud ning teinud ettevalmistusi selleks, et meie toimemudel oleks võimalikult automatiseeritud. Et suurem hulk meie kompetentsidest, oskustest ja ka koodist oleks nii taaskasutatav kui ristkasutatav. Ja kui nüüd vaadata tänavuse klientide rahulolu uuringu tulemusi, siis need olid samuti väga head – kliendid on meiega rahul, nad on märganud, et meie teenused on kvaliteetsed ja nad tunnustavad seda. Kui me igal aastal oleme tõdenud, et me liigume paremuse poole, siis täna oleme me oma tegevustega jõudnud punkti, kus enamus on n-ö rohelises. Kindlasti on üks trikk kliendi äri tundmises läbi ja lõhki – selleks, et teha head IT-d, tuleb klienti hästi tunda. Meil on loomulikult vaja pingutada uute arendustega, aga uut funktsionaalsust ei saagi luua muud moodi, kui juba tehtud asjad on probleemivabad, sest sinna ei ole enam aega raisata. Vajadus digitaliseerida äriprotsesse on täna väga suur ja surve sellele on tohutu, aga aega, inimesi ja raha ei jagu kõige jaoks. Nii saamegi teha vaid asju, mis loovad kõige suuremat väärtust ja on kõige olulisemad.

Infoturbe poole pealt on kindlasti oluline välja tuua, et me oleme meilide haldamisega saanud palju nutikamaks ja targemaks. Meie postkastidesse rämps ja õngitsused enam väga ei jõua, me suudame rämpsu filtreerida küllaltki hästi, me logime ja näeme päris kenasti. Siinkohal tunnustan ka koostööd RIA küberintsidentide käsitlemise üksuse CERTiga, kes hoiab meid kursis, kui toimuvad suuremad rünnakud. Kui möödunud aasta lõpus mõned riigiasutused küberrünnaku ohvriks langesid, siis SMIT on oma turbega niivõrd hästi hakkama saanud, et meil ei ole olnud suuri haavatavusi. Me oleme õngitsused kiiresti tuvastanud ja ohu kõrvaldanud.

Koostöö Euroopaga on ka kindlasti üks oluline osa laiemast pildist. Meil on Euroopaga tihe koostöö ja täna töös olevad üle-euroopalised projektid on suure tähendusega. See annab meile eestlastele lõppkokkuvõttes suurema turvatunde. Kui sul auto ära varastatakse, siis sellega enam kuhugi sõita väga ei saa, sest kui need andmed vahetatakse riikide vahel kiiresti ära, on üsna suur tõenäosus, et auto leitakse päris kiiresti üles. Vara kaitse vaates muutub kogu Euroopa turvalisemaks – need vanakooli vargad, kes autosid varastasid ja kortereid tühjendasid, on praktiliselt ära kadunud. Nemad enam hakkama ei saa. Tänane kurjategija on küberis, tema proovib jääda anonüümseks internetis. Eks see väljakutse ongi siin, et patrulli on vaja veebi mitte vaid tänavale.

Kuivõrd inimese päriselt aduvad seda tegelikku ohtu, mis neid virtuaalruumis varitseb?

Ühiskond täna ongi väga turvaline ja me kõik tunneme ära tänaval auto, kes teeb midagi valesti. Aga kui me läheme internetti, siis kõiki neid anonüümseid kommenteerijaid ja ründajaid me tegelikult ei näe. Me ei tea, milline inimene peitub seal nende sõnade ja tegude taga. Vähemalt oma töötajaid püüame küberturbe teemadel ikka võimalikult palju harida ja testida, et nende teadlikkus oleks võimalikult kõrge. Eks me oleme natuke eeskuju ka teistele ning meie valdkonna eripärasid arvestades ei olekski meil mitte kuidagi võimalik latti madalamale lasta.

Mis on viimase aastaga muutunud?

Me oleme liikunud kodukontorisse. Kõik need tulemused, mille üle me täna rõõmu tunneme, oleme me saavutanud niimoodi, et me oleme suurema osa ajast teinud tööd enda kodulaua tagant. See tähendab, et me oleme midagi uut ära õppinud ka töö tegemise viisis. See protsess on iseenesest väga raske, sest ma tajun, et kui inimesed saavad kohvinurgas kokku, siis nad vahetavad seal informatsiooni, mida nad kodukontoris ei tee. Kodus ei võeta nii lihtsasti kätte telefoni, et küsida kolleegilt, kuidas sul läheb. Aga sedalaadi infovahetust on vaja, et koostöö hästi toimiks. Kui me oleme kodukontoris, siis tuleb selgemalt mõelda, kuidas me enda jaoks koostööd defineerime. Kuidas siiski saavutada kokkulepitud eesmärgid võimalikult hästi ning tõhusalt arvestades ka uue keskkonna eripärasid – see on võtmeküsimus. Päeva lõpuks ongi see kõik ju üks koos tegemine, erinevate kompetentside ära kasutamine erinevates projektides. Muudmoodi varsti enam hakkama ei saa, sest üksi ei tee täna ükski arendaja enam midagi valmis.

Kuidas uue Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (RIT) loomine meid mõjutab?

Suures pildis täna kohe see meid väga ei mõjuta, aga kindlasti saab meil tulevikus olema mitmeid koostööpunkte. Riigi IT-maja õnnestumise eeldus on, et Eesti riigi kõik IT-majad lähevad ja aitavad oma oskuste ja teadmistega, et RIT oleks tulevikus suuteline lihtsamaid teenuseid pakkuma ning tellima erasektorist töid, mida ei ole riigil mõistlik teha.

Sellest muudatusest riigi IT-s on tulevikus kindlasti ka meile kasu. Kui RIT lähiaastatel oma tööprotsessid käima saab, siis meie väärtus peakski seisma meie loodud uutes funktsionaalsustes ja elupäästvate IT-süsteemide ülalpidamises. RIT võiks muuta riigi IT toimimise efektiivsemaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks.

Millised on olnud SMITi õpikohad 2021. aastal?

Ma arvan, et töörahu tuleks kõrgemalt hinnata ning selle saavutamiseks tuleks kõik olulised tööd ja tegemised panna tähtsuse järjekorda. Mitte sahmida igal pool ja püüda igas asjas õnnestuda, vaid teha vähem ja suures pildis kõige väärtuslikumad asjad ära, aga teha need hästi. Ma arvan, et see on kõige olulisem õpikoht. Lisaks mulle tundub veidi, et liialt palju aega kulub selle peale, et me arutame, koostame memosid ja nuputame, ent tihtipeale võiks IT-inimene selle aja peale asja juba valmis saada.

Ja lõppeks, jõudes ringiga jälle COVIDi juurde, siis ega maailmas on kõik asjad omavahel seotud. Paraku ei saa ma öelda, et me oleme kõik oma tarned saanud kätte nii kiirest kui me oleme tahtnud. Nii et teatud juhtudel tuleks tänases maailmas planeerida pikemalt ette, võib-olla poole aasta asemel poolteist aastast, sest näiteks võrguseadmed lihtsalt ei pruugi tulla kohale, kuna maailmas on kiibid otsa saanud.

Samas aga on tehnoloogiamaailmas poolteist aastat niivõrd pikk aeg, et sellise tuleviku ennustamine võib olla praktiliselt võimatu…

Jah, just. Kui ma aasta aega tagasi oleksin pidanud samale küsimusele vastama, siis ma oleksin öelnud, et me peaksime muutuma väledamaks ja kiiremaks. Aga täna, kui me muutume agiilsemaks, siis tarnetega tõmmatakse meile pidur ikkagi peale. Ja kõige hullem selle juures ongi, et pooleteise aasta pärast on oskused kõrgemad ja tehnika on parem ning selle aja saabudes tuleb juba mõelda, kuivõrd hea ikkagi on minevikus tehtud otsus ning siis on vaja kõike muutma hakata jne. See on selline omaette huvitav paradoks.

Mille üle sa isiklikult uhke oled?

Ma olen uhke selle SMITi üle, kuhu me täna oleme jõudnud. Ma jään enda juurde – meil on siin ütlemata vägev kamp. Ja häkaton tõestas suurepäraselt, et kui kogu meie oskus kokku panna, siis meile ei ole ükski asi liialt keerukas. Kui me raketti kuule ei taha saata, siis ESTCube’i me suudame küll teele saata.

Küsimus on fookuses. Asutustega koostöö on meil jõudnud täiesti uuele tasandile. Selle üle ma olen samuti väga uhke. Ma tean, kust me tuleme ja ma võin öelda, et see, kuhu me oleme jõudnud, on ülikõva!

Kust me tuleme?

Me tuleme sealt, kus kliendid mõtlesid, et kui saaks, siis teeks ise IT-d või telliks mõnelt teiselt organisatsioonilt. Kui vanasti tehti palju käsitööd, siis juba täna on suur osa automatiseeritud. Kui ma viis aastat tagasi SMITi tulin, siis toona rääkisin mina seda juttu, et meie jaoks on kõige olulisem koostöö kliendiga. Täna aga tuletavad kolleegid SMITis hoopis minule seda vahel meelde.

Meil on vägagi nutikad inimesed tööl ja ma olen kindel, et meil on siin veel tohutult palju teadmisi, mida me ei ole osanud ära kasutada. Võib-olla peaksime mõtlema, kuidas me saaksime enda inimeste juures veel enam välja tuua seda, mida nad teavad ja oskavad.

Ma siiralt usun inimestest head. Ma usun, et kõik inimesed tulevad tööle õnnestuma mitte ebaõnnestuma. Ja kui keegi ebaõnnestub, siis ilmselt ta ei saanud lõpuni aru, mida ta tegema pidi. Meie inimeste üle olen uhke, organisatsiooni üle olen uhke ja meie klientide üle, kes pakuvad meile huvitavaid väljakutseid! Kui 4-5 aastat tagasi oli SMIT selline organisatsioon, et siseturvalisuse asutused ei tahtnud meilt väga midagi tellida, siis täna vaadatakse SMITi poole, et väga ägedaid asju teete!

Vaadates aastasse 2022, mis on tuleva aasta kõige olulisem märksõna?

Organisatsiooni vaates on kõige olulisem see, et me lähtuksime oma strateegiast ning et me hakkaksime seda ellu viima. Ehk siis oluline on juurutada uus toimemudel, kuidas tulevikus paremini hakkama saada läbi automatiseerimise, taaskasutuse, ristkasutuse, innovatsiooni ja läbipaistvuse. Klientide poolt ootan kindlasti seda, et meie suhted oleksid sama head ning et meie klient oleks meiega sama rahul nagu täna. Teisisõnu – et me oleksime neile arenduspartneriks, mitte vaid teenuste hoidjaks. SMITile soovin aga uueks aastaks pealehakkamist, sitkust ja sihikindlust.

Lõpetuseks sobib siia suurepäraselt üks saksa 19. sajandi filosoof Albert Schweilzeri mõttetera: „Optimist on isik, kes näeb igal pool rohelist tuld. Pessimist näeb ainult punast tuld. Aga tõeliselt tark inimene on värvipime.“