Mõni aeg tagasi viis Kantar Emor läbi IKT tööandjate maineuuringu IT-spetsialistide seas, milles paluti hinnata sektori tööandjaid ja ootusi tööandjale. Oma tagasiside andis 652 IT-töötajat. Uuringust selgus, et riigi IT-majade puhul hinnatakse enim tähendusega tööd ja stabiilsust. SMITi töötajakogemuse disainer Terje Pari ja Kantar Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom käisid podcast'is „Kriitiline intsident“ sellest lähemalt rääkimas.

SMIT asetus sarnaselt üle-eelmise aastaga 17. kohale. SMITi töötajakogemuse disainer Terje Pari märkis, et positsiooni hoidmine on positiivne ja näitab stabiilsust organisatsioonis ja töötajate rahulolus. „On oluline, mida smitikad ise SMITis töötamise kohta tunnevad ja arvavad ning selleks mõõdame nende seas ka aeg-ajalt soovitusindeksit. See näitab, kas smitikad ise soovitaksid teistele IT-spetsialistidele siin töötamist,“ selgitas ta sisemise uuringu eesmärki. „Värskete andmete põhjal on hea meel tõdeda, et SMITi soovitatakse tööandjana üha enam ja see on võrreldes eelmise uuringuga oluliselt kasvanud.“

Selleks, et olla väljapoole atraktiivne, tuleb Pari sõnul oma inimesi hoida ja seda nad ka teevad. Hea sõnum levib ka majast väljapoole.

Ta märkis, et kuigi SMIT teeb tihtilugu töötajate seas uuringuid, et mõista, kui populaarne on asutus oma töötajate hulgas, siis on oluline teada ka, mida arvavad meist kui tööandjast teised IKT sektori eksperdid. „Peame aru saama, mis on inimeste ootused tööandjale. Mida teha, et olla atraktiivsemad ja seda mitte ainult võrreldes teiste riigi IT-asutustega vaid tehnoloogiasektoris laiemalt.“

Miks aga tulla riigi IT-majja tööle? Pari vastas, et SMITis, kui ka riigi IT-majades laiemalt, on oluline kriteerium stabiilsus. „Stabiilne töökoht tekitab inimestes turvatunde nii tööalases kui ka isiklikus elus. Teine märksõna, mida smitikad, kui ka meie juurest lahkuvad inimesed, välja toovad, on missioonitunne. Meie juures saab töötada eriliste projektidega, millel on mõju. Meist sõltub palju, kui turvaline on meil siin elada ja kui kiiresti jõuab abi abivajajani. Meil saab sõna otseses mõttes inimeste ja riigi turvatundesse panustada.“

Pari märkis, et uuringus osalenud IT-töötajate vastustest joonistusid välja ka arvamused, et riigi IT-asutuses töötamine ei ole paindlik ega autonoomne ja ka palk on madal.

„Levib endiselt müüt justkui riigi IT-majas öeldakse kõik ette, mida tegema peab ja kaasa rääkida pole võimalik. SMITi puhul saab aga esile tuua selle, et meil on asutuse eesmärgid ja fookused paika pandud, seejuures saab iga smitikas ise oma tööaega kui ka -kohta sättida ja valida. Näiteks on SMITis võimalik töötada nii Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis. On ka mõned näited välismaal töötamisest. Paindlikkus muidugi sõltub paljuski sellest, mis rolli ja tööülesandeid keegi asutuses täidab ning arvestama peab ka asutuse eripära, et kõik peab olema siiski turvaline.“

Pari lisas, et vähemoluline pole IT-maja tööandjana tähelepanu pöörata asutuse heale sisekliimale ehk kuidas töötaja end igapäevaselt tööl tunneb. „Lisaks mängib heaolutunde ja tööalase autonoomia puhul olulist rolli ka juhtimiskultuur. Juhtidel on suur ja oluline roll igas asutuses. Neist sõltub, kas arendajal või analüütikul on tiimis hea töötada.“

Mis puudutab palka, siis on see tema sõnul suur väljakutse kõigi jaoks, nii era- kui ka avalikus sektoris. Küll aga julgeb Pari öelda, et SMIT on selles vallas siiski konkurentsivõimeline.

„Tõsi on ka see, et tööandja, kes pakub lisasoodustusi, on eelistatum. „Jah, ka SMIT pakub boonuseid. Meie väärtuspakkumine toetab smitikate tervislikkust ja sportlikkust tervisekindlustusega või sporditegevuste kompenseerimisega, kuid täna on see tagatud juba paljudes asutustes. Selles osas ei erine enam avalik sektor oluliselt erasektorist. Pigem, kui IT-spetsialist endale töökohta valib ja kuskile kandideerib, mõtleb ta pigem sellele, mis on need hoiakud ja väärtused, mida asutus endas kannab ja kas need sarnanevad tema enda omadele. Hoopis need on võtmeteguriks karjääriga seotud otsuse tegemisel.“

Rahulolu tööandjaga näitab ka asutuses töötajate voolavus. „Ühe müüdina toodi välja, et avalikus sektoris on voolavus suur. Vaatasime SMITis numbritele otsa ja saame öelda, et need jäävad IKT sektori keskmisele alla. Inimesed liiguvad peamiselt siiski isikliku arengu eesmärgil,“ selgitas Pari. „Ka me ise pakume inimestele võimalust end arendada – eelmisel aastal liikus asutusesiseselt üle 40 smitika. Ja inimeste liikumine on igati normaalne – nii edasi kui ka tagasi. Osad lähevad ja täiendavad end vahepeal mujal, osad tulevad tagasigi. Neid viimaseid näiteid on küll, seega ju me teeme siis midagi õigesti, kui tahavad tagasi tulla. Ja meil on selle üle vaid hea meel.“

Seega kokkuvõttes ei tule Pari sõnul inimene SMITi tööle sellepärast, et olemas on saun või jõusaal või kas saab tasuta süüa. „Siia tullakse sellepärast, et siin saab teha tööd, millel on ühiskonnas väga suur mõju ja panustada ITga elude päästmisesse.“

Vaata ka -> www.smit.ee/karjaar.

Saadet saab kuulata läbi Geeniuse DigiPro keskkonna SIIN. Saade on üles laetud ka kõigis populaarsemates podcast 'i rakendustes Apple Podcastis, Spotifys ja Delfi Taskus.

Saatejuht on Ronald Liive.

Podcast'i "Kriitiline intsident" salvestusel. Vasakult SMITi töötajakogemuse disainer Terje Pari ja Kantar Emori uuringuekspert Mari-Ann Ploom