Siseministeeriumi eestvedamisel loob SMIT automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu ABIS. ABIS on keskne andmekogu, kus säilitatakse riiklike menetluste raames kogutud biomeetrilisi isikuandmeid – näo- ja sõrmejäljekujutisi.

Seda kõike selleks, et aidata senisest tõhusamalt kaasa julgeoleku tagamisele ja kuritegevuse ennetamisele. Vabariigi Valitsus otsustas ABISe loomise 2017. aastal ning see on plaanis rakendada 2021. aasta lõpuks.

Praegu kuuluvad sellised biomeetrilised isikuandmed erinevate valitsemisalade ja andmekogude koosseisu. Näiteks koondub ABISesse isikut tõendavate dokumentide – passid, ID-kaardid, elamisloakaardid jms –, sissesõidukeeldude, välismaalaste lühiajalise töötamise, viisataotluste jm menetluste raames kogutud biomeetrilised andmed. Samuti koondatakse sinna riiklikus sõrmejälgede registris olevad biomeetrilised andmed, mida on kogutud süüteomenetluste raames.

„Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogu ehk ABIS andmekogu loomise peamine eesmärk on aidata senisest tõhusamalt kaasa julgeoleku tagamisele, kuritegevuse ennetamisele ja süüteomenetlustes tõendite kogumisele. Praegu on Eestis biomeetrilisi isikuandmeid sisaldavad infosüsteemid üles ehitatud erineva tehnilise lahendusega, mis raskendab andmete võrdlust erinevate andmekogude vahel. Samuti on suur osa kasutusel olevatest andmebaasidest praeguseks hetkeks juba ajale jalgu jäänud,“ selgitab Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar. ABIS andmeid saavad asutused kasutada ainult oma seadusest tulenevate eesmärkide täitmiseks lähtudes minimaalsuse printsiibist – andmeid töödeldakse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui on vajalik menetluse läbiviimise eesmärgi saavutamiseks.

SMITi identiteediteenuste osakonna juhataja Kalle Kuusik selgitab, et keskse riikliku ABIS andmekogu loomisel on SMITil kandev roll tehnilise lahenduse juurutamisel ning edasisel haldamisel. „Meie eksperdid koostöös partnerite IDEMIA ja Cyberneticaga loovad tänapäevase, turvalise ning töökindla biomeetria talletamise ja võrdlemise lahenduse, mis täidab andmekogule Vabariigi Valitsuse poolt seatud eesmärgid.“

Veiko Kommusaare sõnul aitab sõrmejälje ja näobiomeetria automaatse võrdlemise võimekuse loomine tõsta isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise turvalisust ja usaldusväärsust, hõlbustada kadunud isikute leidmist, ennetada illegaalset immigratsiooni ning tõhustada dokumendivõltsingute ja vale- või topeltidentiteedi kasutamise avastamist jne. „Viimase kümne aasta jooksul on muutunud ootused ja nõudlus igapäevatoimetuste tegemiseks digimaailmas ning Eestil e-riigina on oluline nende muutustega sammu pidada. Suurenenud mobiilside ja internetiühenduse kättesaadavus ja nutiseadmete levik võib kaasa tuua identiteedivarguste kasvu. Paratamatult kaasneb selliste muutustega surve tagada senisest veelgi turvalisemad tehnoloogilised lahendused ja tõsikindlamad meetmed identiteedi haldamiseks,“ räägib ta.

ABIS andmekogu loomise otsustas Vabariigi Valitsus 2017. aastal ja selle loomisesse panustavad ka Justiitsministeerium, Politsei- ja piirivalveamet ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Vabariigi Valitsuse otsusega eraldati perioodiks 2019-2025 ABIS arendamiseks ja ülalpidamiseks 17 miljonit eurot. ABIS andmekogu on plaanis rakendada 2021. aasta lõpuks. Tehnilise teostusel on riigi partneriteks IDEMIA ja Cybernetica AS.