Teha on palju ja ees ootavaid ülesandeid veelgi rohkem. Siseministeeriumi haldusalas on praeguseks uusi IT-vajadusi välja selgitatud üle 360. Sel aastal loodame plaanitust valmis saada vähemalt 1/3 – kõik ei ole kriitiliselt hädavajalikud soovid. Aga nagu enamasti ikka, sõltub tööde hulk lõpuks rahastajast ehk tellijast, kirjutab SMITi peadirektor Ragner Paevere RIS infokirjas. 

Seda, mida toob 2021. aasta tegelikult, suudavad ilmselt ennustada vaid kristallkuul või mõni selgeltnägija, sest aeg, mil koroonanumbrid kasvavad, muutub lõplik plaan iga päevaga. Elame, näeme. Aga üks on kindel – IT abil saab kriise oluliselt lihtsamini juhtida.

Mis aga on SMITis teoksil sel eriskummalisel teisel koroona-aastal? Väga lihtsalt kokku võttes on meie eesmärk tagada teenuste kvaliteet ja asutuste toetamine nende arengus. Meie töö on toetada siseturvalisuse valdkonna asutusi, kelle töö on päästa elusid, mida jällegi meie saame ITga oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks muuta. Digiteerimine käib igas valdkonnas ja sellest on saanud normaalsus. Virtuaalsed kohtumised kolleegidega, kõnesid teenindavad robotid, automaatne isikutuvastus piiril – päris priima! Oleks ma 20 aastat tagasi, mil perega Žiguliga maale sõitsime, seda vanaemale rääkinud, oleks ta ilmselt väga murelikult mulle otsa vaadanud ja mõelnud, mida ta küll kõike ette kujutab. Praeguseks on see kõik aga normaalsus ja me oskame niisugusele inimesele isegi nime anda – visonäär. 

Aasta tagasi sai alguse aeg, mida kirjeldab hästi ütlus, et inimene teeb plaane, aga jumal naerab. 2020. aasta jääb lisaks koroonale meelde ka selle poolest, et tegime SMITis valmis revolutsiooniliselt palju IT-rakendusi. Meie klientide töölauad muutusid väga kiirelt väga mobiilseks ja arendused pidid valmis saama kiiremini kui esialgne plaan ette nägi. Näiteid on mitu, sest valmis sai üle 80 erineva keerukusega arenduse. 

Neist mõned olulisemad olid näiteks 1247 kriisiabi telefon, uus passiliin, e-Politsei funktsionaalsus mobiilis, avaliku võtme infrastruktuuri (PKI) lahendus reisidokumentide ja elamisloakaartide kontrollimiseks, rahvastikuregistri portaalis mitmete rakenduste valmimine, sealhulgas näiteks sünni registreerimine veebis, SITREP ehk olukorra ettekande veebikeskkond sündmustest, prognoosist ja lahendamise käigust, mis aitab kogu riigis kriiside juhtimist lihtsustada jne. Tegime ära ülimalt suure ja olulise töö ning mul on tohutult uhke tunne näha, kuidas meie inimesed andsid endast kõik meie kõigi turvalisuse loomise nimel.

Ning lisaks, mis veelgi olulisem, me saime valmis SMITi strateegia. Teame, kuhu tahame viie aastaga jõuda, ja nüüd teeme tööd, et ka rakenduskava toetaks õiges suunas liikumist. Võtan selle kokku nõnda – esimesel aastal loome automatiseerimisega eeldused, taaskasutame loodut ja ristkasutame oma oskusi uute missioonide saavutamisel. Väledalt tänu missioonidele paremate tulemuste poole! Seega teeme kolme aasta perspektiivis oma arendusi missioonipõhiselt ning viiendal aastal oleme võimelised elupäästva IT abil looma ja pakkuma väärtuspõhiseid teenuseid. 

Nii lihtne see lühidalt ongi. IT on hästi tehtud, kui see jääb kasutajale nähtamatuks. Me vist keegi ei mäleta, millal pärast telefoni ostmist oli vaja helistada klienditukke ja muret kurta, sest praegu töötab see kõik laitmatult. Võin julgelt öelda, et SMITi teenused on ühed töökindlamad, kuid loomulikult juhtub ka meil, tegemist on lõpuks ikkagi tehnikaga. Peamine aga on, et koostöö IT-majade vahel oleks tasemel, olgu see siis riigivõrgus ülesannete lahendamisel või pilveteenuste pakkumisel. 

2021. ja tulevatel aastastel saab üheks suuremaks ülesandeks info- ja küberturvalisuse tagamine ning arendamine. Siin on ootused suured ja eks seda näitab aeg, kui palju selleks vahendeid jätkub. Kokkuvõtvalt ei ole me loobunud ka ideest võtta sel aastal ette initsiatiive, mis koroona pärast 2020. aastal tegemata jäid. Tahame ära teha nii SMITi häkatoni kui ka tuua laiema avalikkuse ette meie viimase aja ühe vingema initsiatiivi – SMITi podcasti.