"Kui tahame hallata IT-teenuseid, peame hoidma palgal IT-inimesi ja konkureerima tööturul, vastab Eesti riigi suurima IT-asutuse SMITi äriteenuste valdkonna asejuht Marti Lung ettevõtjate kriitikale riigi IT-võimekuse arendamise kohta. Ent palgaturul jääb riik alla, kirjutab ta Äripäeva ITuudiste portaalis.

Viimaste nädalate jooksul on ITuudiste portaalis ilmunud artiklid (siin, siin, siin ja siin), kus IT-ettevõtjad räägivad, et riik konkureerib liiga jõuliselt IT-tööturul ning peaks hoopis keskenduma rohkem IT-lahenduse tellimisele Eesti ettevõtetelt.

Need artiklid panid mind mõtlema riigi IT-lahendustele, neid lahendusi puudutavatele ootustele ja sellele, kuidas neid ootuseid täita.

Eurostati 2020. aasta uuringu andmetel on Eesti digitaalsete avalike teenuste vaates Euroopa riikidest esimesel positsioonil. See tähendab, et enamik teistest riikidest ja nende kodanikud vaatavad meid kui eeskuju. Eesti inimesed on aga hakanud sellest aru saama ja täna on igal ühel meist ootus, et riigi teenuseid saab vähemal või rohkemal määral kasutada digitaalselt.

Ootustele vastamiseks peab riik olema tark tellija

Olenemata sellest, kas me tahame registreerida lapse sündi või broneerida aega passi kätte saamiseks, on ootused kõrged. Teenus peab olema kättesaadav igal ajal, igast seadmest, selle kasutamine peab olema mugav ja oma asja peab saama kiirelt aetud. Täna kindlasti latti alla lasta ei saa, pigem peab teenuste tase tulevikus veelgi tõusma.

Selleks, et Eesti IT-teenused vastaksid jätkuvalt ootustele, peab riik olema tark tellija. Lisaks peab riik suutma neid lahendusi majutada ja tegeleda võimalike probleemide kõrvaldamisega. Minu hinnangul ei ole riigil enamiku teenuste puhul vajadust katta kõiki IT-tegevusi asutuse enda inimestega, küll aga on ääretult oluline hoida enda juures n-ö oskusteave süsteemi hoidmiseks ja edasi arendamiseks.

Kuidas aga olla tark tellija? Tark tellija teab, kuidas tänase parima praktika järgi IT-süsteeme arendatakse, oskab kirjeldada, millised võimekused peavad süsteemil olema, oskab kokku leppida vajalikud tingimused ja rääkida kaasa arenduse käigus.

Säilitada tuleb võimekus esmataseme reageerimiseks

Lisaks peab tark tellija suutma kontrollida, kas temale arendatud lahendus vastab päriselt tellimusele ja vajadustele. Peale kõige selle on veel ka majutamine ja haldamine. Oluliseks pean siin seda, et majutuskoha valik peab olema teadlik ning riigi IT-majas peab olema võimekus esmataseme reageerimiseks ja lihtsamate vigade parandamiseks.

Püüan nüüd tõlkida eelnevad mõtted rollideks, mida iga riigi IT-organisatsioon peaks omama. Tooteomanikud, kes vastutavad konkreetsete lahenduste ja nende arendamise eest. Analüütikud, kes tõlgivad teenuse vajadused arusaadavaks arendusülesandeks. Arhitektid, kes toetavad tehniliste lahenduste leidmist ja kokkuleppimist. Vanemarendajad, kes on võimelised vaatama läbi sisse tulevat koodi. Testijad, kes veenduvad lahenduse toimimises. Adminnid, kes vastutavad majutuse ja probleemide lahenduse eest.

Siin ma hetkel loeteluga piirduksin, tegelikkuses oleneb vajadus paljuski ka konkreetsest teenusest, mida pakutakse.

Riik ei suuda maksta nii kõrget tasu kui eraärid

Kokku saab selle võtta väga lihtsalt – kui riik tahab olla tark tellija ja hallata oma teenuseid ise, peab ta hoidma palgal erinevaid IT-oskustega inimesi ja seega paratamatult konkureerima tööturul. Siin aga ei ole riigi eesmärk konkureerida vastava valdkonna ettevõtetega, vaid tagada oma IT-teenuste jätkusuutlikkus.

IT-valdkonna tööturg on tänases Eestis küllaltki keeruline. Turu pakkumine võimalike heade töötajatega jääb selgelt alla vajadusele. Lisaks pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalu puudumisele on ka IT-töötajate palgaootused väga erinevad.

Ühel pool on iduettevõtted ja osa IT-ettevõtetest, kes on võimelised maksma väga suuri töötasusid. Teisel pool on aga avalikud asutused, riik ja teine osa IT-ettevõtteid, kes ei saa sääraseid palku maksta.

Tahan siin veel rõhutada, et riik ei konkureeri täna kõrget palka maksva ettevõttega numbrites ja on küllaltki tõenäoline, et ei hakka seda tegema ka tulevikus.

Riigipalgal IT-inimesi motiveerib hoopis muu

See paneb riigi IT olukorda, kus raha ei ole inimestele töö tegemisel esimeseks motivaatoriks, määravaks saab hoopis midagi muud. See muu on tähendusega ja eriline töö! Olgu siis ITga elude päästmine läbi siseturvalisuse lahenduste arendamise või maksude laekumise tagamine läbi tulude automaatse deklareerimise lahenduse. Igal juhul omab see nii riigi kui maailma mastaabis olulist tähendust ja kõnetab seeläbi inimesi, kes sellise tööga igapäevaselt tegelevad.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) on Eesti riigi suurim IT-asutus. Pea 370 töötajaga organisatsioon arendab ja haldab infosüsteeme politsei- ja piirivalveametile, häirekeskusele, päästeametile, sisekaitseakadeemiale ja siseministeeriumile. Varasem Tallinna Tehnikaülikooli IT-osakonna juht Marti Lung sai SMITi äriteenuste valdkonna juhiks ning peadirektori asetäitjaks mullu novembris.